aga tehtud ta sai

sain just väga… huvitava kirja. kohe PEAN selle siinkohal ära tooma. mul on miskipärast tunne, et tegu pole personaalselt mulle saadetud kirjaga… igal juhul on saatjaks Alima Abdel Hamid ja kiri ise on selline:

Tere,
armsaim üks,
Tean, et see post tulevad teile üllatusena, sest me ei ole vastava või oli varasemas kirjavahetuses tehke kannavad minu jaoks ebamugavusi, ma tõesti nagu oleks heade suhete teid, ja mul on eriline põhjus, miks ma otsustas, et kirjutada sa kiireloomulisuse tõttu mu olukorda.
See annab mulle rohkem rõõmu, sest ma arvan, et me mõlemad peavad olema avatud ja siiras, et üksteist tundma Põhiliselt, jaga minu üksinduse ja mõtteid, enne kui ma jätkata lubage mul tutvustada end täielikult sulle
Ma igatsen Alima Abdel Hamid alates Kongo Demokraatliku Vabariigi varjupaigataotleja siin Dakar, Senegal, Lääne-Aafrikas. Ma olen 25 aastat vana ilus ühe noore musta Aafrika naine, ma sooviksin rakendada käesoleva keskmise teie koostööle ja turvalise võimaluse investeerida ja teha ühise äri sinu riigis.
Mul on oluline kapitalisummaga raha hoiule panka Ühendkuningriik minu hilja isa, mida ma honourably kavatsevad investeerida oma riigist väga tulus äri venture millest te nõustada ja täita nimetatud projekti üle seal vastastikust kasu Mõlema meist. Teie võimeline koostöö on saada minu äripartner teie riigis ning luua ideid, kuidas raha investeerida, nõuetekohaselt hallatakse ja investeeringute liigist pärast raha on üle kantud teie vahi oma abi ja toetust. Vahepeal on näidata oma valmisolekut käsitleda selle tehingu siiralt, kaitstes oma huve ja teie nõustute käesoleva ettepanekuga, tahaksin esitada teile täielikku teavet, menetlus, summa hõlmab ja vastastikku kokku oma protsendiga või jagada põllumajandusettevõttest aidates mulle, et tagada vabastamine hoiustamise ja investeerimise raha oma riigis teie nõuetekohase haldamise ja hooldusega.
Ma meelega reservi selles osas ja võimalus teid, kui te seda soovivad, kuid palume teil anda asja oma kohest tähelepanu väärib. Kui see ettepanek on vastuvõetav teid, ärge põhjendamatult ära usalduse ma anna teile ja teie kiirelt vastata on väga vaja, üksikasjalikuma informations. Ma saadan teile minu telefoninumber nõudmisel. Ootan teie avameelne ja positiivne vastus ja vastastikuse tervislike ärisuhe teile.
Parimate soovidega,
Alima.

niisiis. üldiselt pean ma ennast terveks inimeseks. kui ka on haiglane tunne, siis eitan ja elan edasi. targem annab järele – haigus läheb ära. vahest, ütleme kahe-kolme aasta tagant on aga siuke haigus, et eitamine ei anna tulemust ja ma olen sunnitud tõdema: “ma olen haige”. just selline asi oli ka nüüd. ilmselt viirus. võttis korra siruli ja taandus aeglaselt, lastes erinevatel elufunktsioonidel tagasi tulla jupi kaupa. sellest ilmselt ka ühe minu poolt loetava loengu lugupeetud kuulaja arvamus, et nii mina kui õppekeskus talle valet rääkisid. nimelt pidasin küll targemaks mitte tudengite aega raista sellele, et ma köhin ja sosistan midagi klassi ees. küll aga ei naelutanud hääle äraolek mind voodisse, seega olin võimeline sooja autoga ringi liikuma. aga et miks on pealkiri “viirused”, mitmuses? sest umbes samaaegselt võttis minu aruvit üle N viirust. olen vist umbes nädala kakelnud, installinud, uninstallinud jne oma aruvitit. täna, hetkel, julgen öelda – ka arvuti on terve. kõik funktsioonid pole veel tagatud, selle tõttu võivad ka ralli pildid nati viibida. mitte, et neid palju oleks või nad üldse head oleks – suures rallimeeleolus ununes fotokat pidevalt kasutada.

aga rallist lähemalt. vaatamata mitmekordsele äraeksimisele tulime raskeveokite arvestuses 6. kohale. tegin kiire arvutuse, kui me poleks saanud 10 sekundit trahvi eriti hooletu sõidu eest, oleks me isegi sõbraliku UAZi võistkonna seljatanud ja roninud koha kõrgemale. aga see selleks. pean siinkohal ka ära tooma meie parima eksimise juhtumi. olime TAAS ennast legendist mööda suutnud sõita ja lendasime mööda lumist põlluvaheteed. tee keeras põllupeale, kus oli talumaja. hoovis 3 jeepu ja uus uhke bemar, ümberringi hulk kandilisema soengumoega noort. no polnud nende näga väga sõbralik meid nähes. aga kaardilugeja Vaido kiire tegutsemine tegi võimalikele pahadele plaanidele lõpu. lendasime hoovi, Vaido tõmbas akna lahti (no T1 bussi akna avamine pole ka niisama lihtne, st aken avaneb, aga mitte väga suures ulatuses), pistis pea aknast välja ja küsis: “saun on valmis või?”. noormeeste näod… no sellist üllatuse ja arusaamatuse väljendust pole ma ammu näinud. kostus segaduses “ei”. tagurpidi käik, ots ringi ja tuldud teed minema. huvitav, mida majaperemehed mõtlesid…

aga niipea, kui suudan pildid ära töödelda söödavamasse suurusesse, riputan nad ka siia üles. vot

jamaicawagen out

lihtsalt nagu eelmises postis kirjas, olen elvast ära. ja tartus pole väga midagi huvitavat juhtunud. olen saanud mõne närvivapustuse, sigatigedaks läinud, neednud inimkonna maapõhja… muud ei midagi. a siiski. volvol läksid eelsüüteküünlad ära. tellisin netist uued. püüdsin ise peale panna… piinlik, ei leidnud kohe kohtagi, kuhu käivad. hakkasin siis proovima… ei saand vanugi maha. viisin siis täna töökotta, jalutasin ~3km koju tagasi. siis jalutasin jälle ~3km tagasi töökotta ja sõitsin koju tagasi. 400 raha ja vahetatud spetsialisti käe all. hakka veel hoovi peal väheste tööriistadega lõhkuma, pärast murran veel mõne sisse…

ja LÕPUKS sain ka selle aasta esimese loengu mainoris loetud. jõhvis. tunnen ise, kuidas materjal on igav. aga see kevad vägapalju paremaks ei suuda teha. ehk sügisest. homme siis rakverre, reedel samuti ja nüüd olen laup. kutsutud veel mingile sõbrapäeva tuluõhtule… samas piinlik ka mitte minna. 

aga jutu iva on see, et… rallika ehitamiseks on päevi väga loetud, kuna järgmise nädala alguses on Kadi minu hoida, kolmapäeval viiakse ta ära, aga siis käin ka rakveres… ilmselt läheb nagu ikka – 2 viimast päeva ja eriti ööd elan auto kallal. ja enne rallit võtan ühe väikse suveniirrummi ja kukun ära