täna… st kellaajaliselt eile juba… käisime kiirelt petsiga bussi kaemas. edusamme oli, mina sain esimese osa salongist valmis. tõsi, lihvimata on veel asi. aga seda teevad juba teised, mina siirdun edasi tagaosa poole. ja pets katsetas tiba nina puhastamisega. see nädal peaksime saama ka pahtelduse materjalid ja tööriistad kätte. jee, algab tolmutamise aeg.

et siis… alustame tagant. oli vist neljapäev, kui sarvi kutsus läbi, et tema buss käima saada. remonditud karpad olid juba peal… mina vahetasin ühe esitule ära, mis oli katki (tõsi, tulemus polnud ikka kiita, tuled on ikka erinevad), panime ka aku laadima… aga vaikus valitses edasi. süüde on, aga starter ei liiguta. selle tarvis on mingi survelüliti armatuuril, ilmselt on siis süütelukk katki. eks järgmine kord tuleb elekter ette võtta.

reede… olime elvas. saime tagasilla koos kastiga alla, sarvi sai osa sellest ka kinni keeratud. mina võtsin samal ajal ette uuesti keevitamise. ja selle brasiillaste si*a sain kuidagi ära väänatud… mõõdetud… taotud… ja tulemusega olen rahul. asi istub all ja enamvähem õieti – ilusti. hakkab must ka asja saama

noh, laupäev läks nagu ta läks, meeskoori tähe all pealinnas. laulu ja korvpalliga. a muide – kes kossu võitis?

ja täna käisin, väsinuna, niisama elvas tiirutamas. keerasin matkakale ette kroomisema tuulevõre ja avastasin, et tal on nina mõlkis rehvi alt (ilmselt siis kunagi rehviga kellegi-millegi pihta mindud). ja pühasin nati muru ja ajasin autod teise kohta, et oleks hea rahulik lõket teha. ilus ilm oli ka.

… teeme kiirelt. kohe info üles, eks. et siis mis? alustan sellest, et keret sai veel lõigutud.

ja mootor sai kohale ning ka kiirelt juppeks võetud. tänane külaline oli härra Kiviberg isiklikult (folgipealik, kes veel ei tea). väga tore mees ja veel tublim töömees. mootor käis tema käes lahti kui naksti. ja kui tööd oli juba jupp maad tehtud, siis esitas ta meile veel vaimustaval pillil – torupillil – loo. väga ehe!

mida veel? mmm… sarvi võttis valge põrri pealt sumpa ära, aga see osutus suht läbi roostetanuks tuleb mõelda, kas leida 2000 raha + transa või siis parandada olemasolevat. igal juhul hääl, mida teeb põrnikas ilma sumpata, on kuulamist väärt. puhas nauding. oleks pidanud lindistama. aga põrr sai paika, mootoril plokikaaned ka peale ja bussile paar paika ka. tsiteerides klassikuid: “pole paha!”.

just. peaaegu juba nädal tagasi olnud päev. aga nii juba on, et ega väga kiirelt miskipärast info üles ei jõua. aga ok, see selleks. mis muutunud on? tagasild on valmis, ootab kasti pajasid (mis on elva postkontoris kohal), siis saab peale panna. kõrvalistuja poolne dogleg on enamvähem õiges suunas, selgus, et seda annab suht edukalt painutada. lisaks olen ära lõiganud enamuse roostes asju, mis paremale poole jäävad. suht luukere näeb masin välja.

siis meie teiseks ametlikuks külaliseks oli Lauri, väga andekas regivärsi seadja (jah, meist juba tehti kohe ka laul), keda ilmselt laiem enamus teab Metsatöllist kui kõiksugu vanaeesti pilli mängijana. ei pääsenud ta – panimekohe tööle. trummlid said korda. lisaks sai esisild nati värskust peale… nii et ma arvan, et järgmine kord lähevad sillad alla. eks keevitan siis nati kitsamas olukorras.

mida veel? ahha, Karme käis ka läbi abis. tuleb piinlikusega tunnistada, et tal oli soovi ja tahet teha rohkem, kui meil oli talle tööd ette anda samas – homme peaks elva jõudma kaua oodatud mootor. siis on tööd hulgi. mootor juppideks ja uuesti kokku.

ja lisaks sain pulbrist kätte oma mangels 8-spoke’id.  kuhu need panna, pole aimugi. aga ilusad valged olemas. okok, ilusad mööndusega. rooste oli nati liiga palju rauda ära söönud ja keskelt on nad nati krobelised. aga ega enne pulbrit ei pahtelda ka ikka.