seltsimehed – ahjal on elu! ehk et esimest korda sai ahjal ka midagi minu jaoks asjaliku tehtud. kuna garaazh oli vaba, ajasin masina sisse (käivitus ilusti). st ajasin ta kuurist välja, kuna otse (paarkümmend meetrit) ei saanud sõita, ehitusmaterjal oli ees, tuli minna ringiga, nati enne ainsat kurvi meenus, et pidureid pole… ja kohale ma sain. et siis plaan oli pidurid ära vahetada. tuleb tunnistada, remont oli “minulik”. ehk siis esimese ratta esimest polti lahti võttes libises juba võti ära ja kolmel sõrmel oli ka nukid maas. nagu ütlesin – väga minu moodi. üldiselt oli masinalt hiljuti esipidurid vahetatud. st silindrid. klotsid olid kõikjal kulunud. esimene vasak silinder jäi sama, ülejäänud said uued. nüüd… ees on uued klotsid. nendega sain paari tunni (ja õllega) hakkama. võtsin tagaratta käsile. jupid maha, uued peale… ja trummel enam ei mahu. nägin terve õhtu vaeva. pool järgmist päeva ka. siis selgus, et klotsid on valed, uuema aastakäigu omad (68 >). jah, Style peale olen juba karjunud kuna muud ei jäänud üle ja ahjalt lahkudes tuli masin taas kuuri alla ajada, panin taha tagasi vanad klotsid.

teisel päeval proovisime siis õhutada ka. eee… tagumine parem pool ei andnud tulemust. vaevu-vaevu tilkus midagi, survega välja ei tulnud. seda oli ka sõites tunda, et vasak pool võttis kohe plokki, parem mitte. peale pikki ponnistusi jätsime töö katki, aega ka nappis. igal juhul tuleb edasi võtta lahti voolik (mis väga ei tulnud rooste tõttu). kui voolikust tuleb vedelikku, siis on viga silindris (tunnistan, et peale mitut õlut mul ja äial lagunes uus silinder tiba ära. võibolla sai nati prahti sisse), kui ei tule, tuleb paar voolikud ära vahetada. ja siis õhutada ja siis on korras.

mootor ise… pole enam nii heas korras. tilgub midagi hirmsalt paremalt poolt. õli samas väga ei vähene ja paremal pool oli pottides #1 8 ja #2 8.6 surve, mida ma loen VÄGA heaks. igal juhul plaan: moto maha, ribadeks, ära puhastada, uus tihendisari peale (ka pumbale ja karpale, mis lekivad) ja siis moto peale. võiks parem saada. süütus paika ja ehk oleks seegi korras.

ja lõpetuseks: mida rohkem auto juures/all/vahel olla, seda kehvem on kere

just täna jäid silma soome foorumis olnud stanged. ok, minule pakub huvi vaid põrnika tagastange, kaasa tulevad aga ka type3′me stangede komplekt. ehk õnnestub need maha müüa. idee kohalset peaksin reedel nad juba kätte saama

sain kirja, et sõber Ari käis soomes toimunud swap-miitingul ja skooris mulle suure hulga kama akna tõstukid, ukse avajad (sisse siis mõlemad) + US stiilis stanged. tõsi, esimese tarvis on veel stange ise puudu, aga nii kaitsed kui torud on olemas. kõik kasutatud ja stanged suht “rotid”. eks kaeb peale puhastamist, mis ja kuidas nad olema hakkavad. ja puhastama hakkan peale kätte saamist, ilmselt neid carboga saata pole mõtet.

novat, juhtus siis nii. et kuna Westy läks Vaidole, siis kolmapäeval (05.09, kes teada tahab) läks ta seda ära tooma. Onu Annes tõi “kutsika” ja see sai Ennu-Pennu suure massina taha. kuna ma aga olin juba äialt bussile talveks kuiva koha välja luninud, ei tahtnud ma seda kaotada. mõtlesin siis cabrio Ahjale vedada, et vahest saan ka seda edasi kõpitseda. ega midagi, cabrio “kutsika” peale, oli meil üks koormarihm ka ja teele. jah, kuna ainult üks koormarihm oli ja vanal põrral pole ka loomupäraselt roolilukku, juhtus nii, et Elvas Arbimäel kuulsime auto tagant vilistamist. põrr oli ennast ühe rattaga (mhmh, see, mis polnud rihmastatud) maha visanud ja rooli risti keeranud. tulemus – minu tutikast Cooper rehvist oli üks külg ära lihvitud niipalju siis sellest. kinnitasime ta paremini ja järgmine kord kukkus maha alles Ahjal maja hoovis. aga sitt ikkagi.

et siis kahe päeva tegemised:
sai vahetatud pirnid armatuuris ja ennäe – õlituli hakkas tööle. samuti genekatuli, mis põles lakkamatult. tiba uurimist andis tulemuseks, et selle teine ots oli ühendatud karpa külmklapi soojendusklemmi. huvitav. panin ta sinna, kus ta olema peab (ja panin uue juhtme süütusepooli ja karpa vahele) ja tuluke töötab nii, nagu peab. siis panin suunatuled tööle. vana 6v vilkus koledalt 12v peal. panin lihtsalt ühe doonorbussi relee peale ja asi korras. töötab kenasti.
praegu veel kaklen lühisega tagatulede juures. ja gaasipedaal tuleb küljest ära pidevalt. muidu on tore.
a ja uued rehvis läksid alla. maksid küll 950 raha tk aga on ausad 165/R15 ja peal ilutseb kiri Cooper SportMaster GLT. äge

niisiis. võtsin kätte, printisin kindlustuse välja ja läksin cabrioga poodi. oh seda linnarahva rõõmu

lisaks panin ka numbrid külge, viisakalt. ja enne sõitu siis. tagumine sai tiba viltu, tuleb veel nati seadistada. esimese tõstsin stange alla hoidjatega. enne seda oli ta stange ees. WAY parem näeb välja, kohe kõvast. miinused – stangel on 3 kinnitusauku ja number on nii madalal, et kriibib vahepeal tee pinda.

ja siis veel see et spidomeetri sain tööle. kas ta ka õieti näitab, pole teada, aga näitab. tuleb veel mõõta. ja tuled tööle panna. ja kõik juhtmed üle käia / vahetada. ja pidurid vahetada ja õhutada. ja sumpa hankida.